EESTI TANTSUÕPETAJATE LIIDU

PÕHIKIRI

I      Mittetulundusühingu nimi ja asukoht

1.1.   Mittetulundusühingu nimi on Eesti Tantsuõpetajate Liit (edaspidi käesolevas põhikirjas nimetatud liit).

1.2.   Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

II     Liidu õiguslik seisund

2.1.   Liit on liikmete vabatahtlik ühendus, mis koondab kutselisi tantsuõpetajaid,-treenereid ja võistlustantsijaid professionaalsuse alusel tantsu harrastamiseks, arendamiseks ja toetamiseks.

2.2.   Liidu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ega oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmele, juhtimis- ja kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele tulumaksuseaduse § 8 punkti 1 tähenduses. Liit ei või jaotada kasumit liidu liikmete vahel.

2.3.   Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liidu õigusvõime tekib liidu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb liidu kustutamisega registrist.

2.4.   Liidu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja valitud juhtide aruandlusel liidu liikmete ees.

2.5.   Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning sellega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest.

2.6.   Liit rajab kõik oma suhted riiklike ja teiste institutsioonidega nii kodu kui ka välismaal reeglina lepingulistel alustel.

2.7.   Liit omab ainuõigust oma sümboolikale ja selle kasutamisele.

2.8.   Liit on asutatud 6. jaanuaril 1933. aastal (Eesti Tantsuõpetajate Ühing) ja ennistatud 27. septembril 1989. aastal.

2.9.   Liit võib kuuluda rahvusvahelistesse tantsu- ja/või kutseorganisatsioonidesse.

2.10. Liit on asutatud määramata ajaks.

III Liidu eesmärk, ülesanded ja nende täitmise kindlustamine

3.1.   Liidu tegevuse põhieesmärgiks on avalikes huvides nii seltskonnatantsu kui ka tantsuspordi arendamine ja edendamine, liikmete kutsealaste teadmiste täiendamine.

3.2.   Liidu ülesanneteks on:

3.2.1.    seista oma liikmete ja kandidaatliikmete kutsealaste ning majanduslike huvide ja õiguste eest;

3.2.2.    hoida Eesti tantsukultuuri taset ja tagada selle järjepidevus;

3.2.3.    süvendada oma liikmete ja kandidaatliikmete seas ühistunnet ja vastastikust austust ning lahendada võimalikke kutse-eetika pinnal tekkivaid probleeme.

3.3.   Põhieesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks liit:

3.3.1.    korraldab tantsuõpetajate, -treenerite, -kohtunike ja profitantsijate täiend- ja väljaõpet ja enesetäiendamist ning koolitab tantsijate järelkasvu;

3.3.2.    korraldab seminare ja laagreid tantsusportlastele ning harrastustantsijatele;

3.3.3.    annab välja erialakirjandust ja varustab liidu liikmeid mitmesuguse erialase informatsiooniga;

3.3.4.    korraldab tantsuvõistlusi ja esinemisi või muid ettevõtmisi; 

3.3.5.    koolitab tantsuõpetajaid, -kohtunikke, eksamineerib tantsuõpetaja kutsetunnistuse taotlejaid ja annab välja kutsetunnistusi;

3.3.6.    esitab liidu liikmeid stipendiumide, preemiate, autasude ja aunimetuste saamiseks;

3.3.7.    arendab koostööd lepingulisel alusel teiste organisatsioonidega, piirkondlike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal;

3.3.8.    vastavalt võimalustele loob soodustingimusi liidu liikmetele liidu vara kasutamiseks;

3.3.9.    oma tegevuse edendamiseks vajalike vahendite hankimise eesmärgil korraldab tasulisi tantsuüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, annab rendile tantsubaase ja vahendeid, teostab muid tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva varaga;

3.3.10.  pakub liidu tegevuse sihtrühmale osutatavaid teenuseid peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust.

3.4.   Liidu halduskulud peavad vastama tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

IV   Liidu liikmed

4.1.   Liidu liikmeks võivad olla:

4.1.1.    tantsuõpetajad ja -treenerid, kes on saanud kutsealase väljaõppe ja sooritanud kutseeksami. Väljaspool Eestit kutseeksami sooritanutel tuleb teha eksam ka liidu juures, tõestamaks Eestis levinud tantsukultuuri tundmist;

4.1.2.    võistlustantsijad, kes on alustanud õpinguid liidu tantsuõpetaja koolitusel, ning kes sooritavad kutseeksami kahe aasta jooksul. Kutseeksami mittesooritanutel pole õigust olla valitud liidu juhtorganisse ega neid valida.

4.2.   Liidu kandidaatliikmeks võivad olla seltskonnatantsuõpetajad, kes on kahe aasta jooksul läbinud liidu seltskonnatantsu koolituse. Liikmeks saamiseks peab olema sooritatud liidu tantsuõpetaja kutseeksam. Liidu kandidaatliikmel pole õigust olla valitud liidu juhtorganisse ega neid valida.

4.3.   Liikmete arvestust korraldab liidu juhatus.

4.4.   Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta liidu juhatus teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul avalduse saabumise päevast arvates.

4.5.   Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

4.6.   Liidu toetajaks võivad olla kõik liidu tegevuses osaleda soovivad füüsilised ja juriidilised isikud. Toetaja ja liidu suhted määratakse koostöölepinguga.

4.7.   Liidu liikmel on õigus:

4.7.1.    osaleda hääleõiguslikuna liidu üldkoosoleku töös ning valida ning olla valitud liidu juhatusse, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhatuse volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel ja igakülgselt osaleda liidu tegevuses;

4.7.2.    esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevuse kohta teda huvitavat informatsiooni;

4.7.3.    esitada liidu juhatusele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

4.7.4.    kasutada liidu vara vastavalt üldkoosoleku otsusele või juhatuse kehtestatud tingimustele ning kooskõlas põhikirja sätetega;

4.7.5.    avalduse alusel liidust välja astuda või ajutiselt oma liikmeksolek peatada;.

4.7.6.    pensioniikka jõudnuna taotleda aastamaksu vähendamist, kui ta on liitu kuulunud vähemalt 10 aastat.

4.8. Liidu kandidaatliikmel on kõik liikme õigused, v.a õigus olla valitud liidu juhtorganisse ja neid valida.

4.9.   Liidu liige on kohustatud:

4.9.1.    järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja ametiisikute poolt nende pädevuse piires kehtestatud akte;

4.9.2.    osalema üldkoosolekutel ja valitavatesse organitesse kuulumisel osa võtma nende tööst;

4.9.3.    tasuma õigeaegselt kõiki liidu kehtestatud makse ja tasusid;

4.9.4.    kasutama heaperemehelikult ja säästlikult liidu vara.

4.10. Kui liidu liige või kandidaatliige süstemaatiliselt rikub liidu põhikirja ja/või teisi valitud organite ning ametiisikute poolt nende pädevuse piires kehtestatud akte ning olulisel määral kahjustab liidu tegevust, võidakse ta juhatuse otsusega:

4.10.1.  jätta ilma soodustustest;

4.10.2.  liidu tegevusest ajutiselt eemaldada, millega kaasneb põhikirja punktis 4.7. sätestatud liikme või punktis 4.8. kandidaatliikme õiguste kaotamine ja põhikirja alapunktis 4.9.2. sätestatud kohustuste peatamine;

4.10.3.  liidu liikmete või kandidaatliikmete hulgast välja arvata.

4.11. Liikme või kandidaatliikme liidu tegevusest ajutiselt eemaldamise või liidu liikmete või kandidaatliikme hulgast väljaarvamise ja selle põhjusest peab juhatus liikmele või kandidaatliikmele viivitamatult kirjalikult teatama.

4.12. Liidu tegevusest ajutiselt eemaldatud liikme või kandidaatliikme õiguste taastamise või liikmete või kandidaatliikmete hulgast väljaarvamise peab juhatus otsustama hiljemalt ühe kuu jooksul liidu tegevusest ajutiselt eemaldamise otsuse tegemise päevast alates. Kui juhatus nimetatud aja jooksul liidu tegevusest ajutiselt eemaldatud liikme või kandidaatliikme õigusi taastavat või väljaarvavat otsust ei langeta, siis loetakse liikme või kandidaatliikme õigused automaatselt taastatuks.

4.13. Liige võib nõuda liidu tegevusest ajutise eemaldamise või liidu liikmete hulgast väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

4.14. Liidust lahkumisel või liidust väljaarvamisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.

V    Liidu juhtimine

5.1.   Liidu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.

5.2.   Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

5.3.   Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

5.3.1.    põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine;

5.3.2.    majandusaasta raamatupidamise aruande ja tegevusaruande ning revisjoniaruande kinnitamine;

5.3.3     uue aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

5.3.4.    juhatuse liikmete arvu määramine ja liikmete ning revidendi (või komisjoni valimine);

5.3.5.    liikmete sisseastumis- ja liikmemaksu (aastamaksu) suuruse määramine;

5.3.6.    juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning selles tehingus ja nõudes liidu esindaja määramine;

5.3.7.    liidu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine;

5.3.8.    muude küsimuste otsustamine, mida ei ole põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

5.4.   Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, samuti siis, kui liidu huvid seda nõuavad.

5.5.   Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest, 1/3 juhatuse liikmetest või nõuab seda revident.

5.6.   Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut punktis 5.5 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

5.7.   Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liidu liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse (7) päeva, teatades koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

5.8.   Üldkoosolek võib vajaduse korral toimuda kirjalikult.

5.9.   Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest.

5.10. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu, kutsub juhatus kokku uue üldkoosoleku 30 päeva jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust.

5.11. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, siis ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liidu liikmed.

5.12. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindaja võib olla ainult teine liidu liige.

5.13. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest.

5.14. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed.

5.15. Käesoleva põhikirja alapunktides 5.3.1 ja 5.3.7 sätestatud küsimuste otsustamisel loetakse otsus vastuvõetuks kui poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest.

5.16. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirja muutuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

5.17. Igal liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.18. Liidu liige, kes on juhatuse liige, ei või hääletada liidu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel, samuti liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Nende liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

5.19. Üldkoosoleku otsus protokollitakse ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

5.20. Kohus võib liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

5.21. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ja esindab liitu juhatus.

5.22. Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

5.23. Juhatusel on minimaalselt kolm (3) liiget. 

5.24. Üldkoosolekul juhatuse koosseisu valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid.

5.25. Üldkoosolek valib salajasel hääletusel lihthäälte enamusega juhatuse esimehe ja juhatuse.

5.26. Juhatus valitakse mitte kauemaks kui kolmeks (3) aastaks.

5.27.      Juhatuse liige, kes ei ole õigustanud liidu liikmete usaldust, võidakse liikmete poolt tagasi kutsuda enne tähtaega. Tagasikutsumine võidakse algatada, kui seda nõuab vähemalt 50% liikmetest. Avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tuleb esitada juhatusele üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. Tagasikutsumine ning uue liikme valimine otsustatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel.

5.28. Juhatuse liige võib igal ajal avalduse alusel tagasi astuda. Tagasiastunud juhatuse liikme asemel valitakse järgmisel üldkoosolekul uus liige juhatuse liikmete valimiskorra alusel.

5.29. Juhatus otsustab kõiki liidu juhtimisse puutuvad küsimusi, v.a küsimus, mis põhikirja järgi kuuluvad üldkoosoleku ainupädevusse.

5.30. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.30.1.  liikmete vastuvõtmine ja liidust lahkumise ja väljaarvamise otsustamine, liikmete arvestuse pidamine;

5.30.2.  liidu vara käsutamine;

5.30.3.  liidu raamatupidamise korraldamine;

5.30.4.  liitudesse ühinemise ja sealt lahkumise otsustamine;

5.30.5.  laenude võtmise ja andmise otsustamine;

5.30.6.  liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;

5.30.7.  välissuhete koordineerimine;

5.30.8.  sümboolika, kavandite ja statuutide kinnitamine;

5.30.9.  muude liidu juhtimisküsimuste lahendamine.

5.31. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks (1) kord kvartalis.

5.32. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

5.33. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamusega.

5.34. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.

5.35. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

5.36. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis (5) aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

5.37. Juhul, kui liidu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstakse tasu, ei või see ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

VI   Järelevalve

6.1.   Üldkoosolek teostab järelevalvet liidu tegevuse üle.

6.2.   Liidu finants-majanduslikku tegevust kontrollib revident, kelle valib üldkoosolek mitte kauemaks kui kaheks (2) aastaks.

6.2.1.    Revident ei või olla samal ajal juhatuse liige.

6.2.2.    Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ja andma vajalikku teavet.

6.2.3.    Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

VII  Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne

7.1.   Juhatus korraldab liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.

7.2.   Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja tähtajaks ning esitab need üldkoosolekule. Aruandele lisatakse revisjoniaruanne.

7.3.   Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VIII Liidu vahendid ja vara

8.1.     Liidu vahendid ja vara moodustavad:

8.1.1.    sisseastumis- ja liikmemaksud;

8.1.2.    kodu- ja välismaiste juriidiliste ja üksikisikute annetused ning pärandused;

8.1.3.    liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks kohaldatavate ühekordsete ürituste tulud ning muud laekumised;

8.1.4.    muu tulu, mis on vajalik liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ja mis tuleneb liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevusest (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus).

IX   Liidu tegevuse lõpetamine, liidu ühinemine ja jagunemine

9.1.     Liidu tegevus lõpetatakse:

9.1.1.    üldkoosoleku otsusega;

9.1.2.    pankrotimenetluse alustamisega liidu vastu;

9.1.3.    liidu liikmete arvu vähenemisel alla kolme;

9.1.4.    üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjas ettenähtud organite liikmed;

9.1.5.    muul seaduses ettenähtud alusel.

9.2.   Liidu tegevuse lõpetamise üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

9.3.   Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

9.4.   Liidu tegevuse lõpetamisel otsustab üldkoosolek vara jaotuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud liidu üldkoosolekul 13.06.2021.